Tehisintellekti agendid tegutsevad juba ettevõtete nimel
Tehisintellekti agendid ei ole enam pelgalt eksperiment. Nad otsivad teavet, võrdlevad pakkumisi, täidavad vorme ja suhtlevad teiste süsteemidega ettevõtete nimel. WEF-i (Maailma Majandusfoorum, rahvusvaheline majanduskoostöö organisatsioon) andmete kohaselt plaanib 82% juhtidest võtta tehisintellekti agendid kasutusele järgmise ühe kuni kolme aasta jooksul.
Selle tulemusena tekib küsimus, millele internet pole kunagi pidanud sellises ulatuses vastama. Kui tehisintellekti agent sooritab toimingu, ei vastuta agent ise millegi eest. Selle eest vastutab tema taga olev juriidiline isik. Kuid kuidas saab keegi kontrollida, millise juriidilise isikuga on tegu? Tänapäeva internetis puudub selleks ühine standard.
Mis on Agent Name Service?
2026. aasta juunis teatas Linux Foundation kavatsusest käivitada ANS (Agent Name Service, avatud standard tehisintellekti agentide identiteedi kontrollimiseks). Linux Foundationi pressiteate kohaselt on eesmärk luua usaldusväärne kiht tehisintellekti agentide tuvastamiseks, kontrollimiseks ja leidmiseks kogu internetis.
ANS ei ehita uut infrastruktuuri nullist. Selle asemel toetub see DNS-ile (domeeninimede süsteem, interneti nimesüsteem, mis tõlgib domeeninimed aadressideks), mis on teeninud interneti alustalana üle neljakümne aasta. Praktikas ankurdatakse agendi identiteet domeeninimedega, mis organisatsioonidel juba olemas on. Puudub keskne register ja süsteem, mida kontrolliks üksainus ettevõte.
ANS-raamistik muudab kontrollitavaks kolm asja. Esiteks, keda agent esindab. Teiseks, millised õigused tal on. Ja kolmandaks, kas selle kood ja tegevusajalugu on autentsed ning muutmata.
Siiski oluline täpsustus: ANS on hetkel kavatsus, mitte toimiv teenus. Kogukond arendab standardit avalikult ja avaldab tehnilised hoidlad GitHubis. Algatust toetavad teiste hulgas Cloudflare, Cisco, Salesforce, GoDaddy ja Infoblox.
Kuhu sobitub LEI?
ANS on disainitud töötama koos olemasolevate identiteedisüsteemidega. Pressiteates nimetatakse neist kahte: DID (detsentraliseeritud identifikaator) ja LEI (Legal Entity Identifier, juriidiliste isikute globaalne identifitseerimiskood).
See detail on oluline. Tehniline identiteet vastab küsimusele, millise agendiga on tegu. Juriidiline identiteet omakorda vastab küsimusele, kes selle eest vastutab. Need on kaks erinevat kihti ja agendipõhine veeb vajab mõlemat.
LEI tegeleb juriidiliste isikute tuvastamisega juba täna. See on ainus globaalne standard, mis hõlmab kõiki juriidilisi isikuid sõltumata riigist või õiguslikust vormist. LEI-kood vastab küsimustele „kes on kes“ ja „kes kellele kuulub“ ning igaüks saab andmeid GLEIF-i registrist kontrollida. Seega, kui tehisintellekti agent viitab oma identiteedis LEI-le, saab mis tahes osapool kontrollida, milline ettevõte agendi taga seisab.
Oleme kirjutanud LEI ja tehisintellekti laiemast seosest oma varasemas artiklis LEI-kood ja AI. ANS on selle arengu järgmine konkreetne samm: esimest korda sisaldab interneti infrastruktuuri standard LEI-d otse, mitte ainult finantsregulatsiooni kaudu.
Mida see ettevõtete jaoks tähendab?
Praegu mitte midagi kohustuslikku. ANS on planeerimisetapis ja see ei loo ettevõtetele uusi kohustusi. Lisaks ei ole LEI ainus ega kohustuslik identifikaator ANS-is. See on üks toetatud kihtidest.
Sellegipoolest on suund selge. Kontrollitud organisatsiooniline identiteet liigub finantsregulatsioonidest kaugemale, interneti enda alustaladesse. Sama muster kordub mujalgi: näiteks kasvab LEI roll maksestandardites, ettevõtete kontrollimisel ning digitaalse identiteedi algatustes Euroopas ja mujal.
Ettevõtte jaoks, kes soovib olla valmis, on esimene samm lihtne: kehtiv LEI-kood. Kui teil seda veel ei ole, saate registreerida LEI mõne minutiga. Kui teil see juba on, veenduge, et see oleks uuendatud, sest ükski süsteem ei saa toetuda aegunud LEI-andmetele.
Mis saab edasi?
ANS-i arendamine on alles algusjärgus. Standardi tehniline sisu, ajakava ja kasutuselevõtt selguvad järgmiste kuude ja aastate jooksul. Seni on osalemine avatud ettevõtetele, arendajatele ja infrastruktuuri pakkujatele.
Jälgime arenguid nii Linux Foundationis kui ka GLEIF-is ning kajastame olulisemaid edasisi samme. Sest küsimus, milline juriidiline isik on tehisintellekti agendi taga, ei kao kuhugi. Ja vastus algab kehtivast LEI-koodist.