Euroopa tuletisinstrumentide turg on rangelt reguleeritud. Alates 2012. aastast on Euroopa turu infrastruktuuri määrus (EMIR) nõudnud kõigilt tuletistehingute osapooltelt oma tehingutest teatamist. Selle süsteemi üks põhinõudeid on kehtiv LEI-kood. Kui teie ettevõte sõlmib tuletislepinguid, olgu need siis valuutavahetustehingud, intressimäära vahetustehingud, futuurid või sarnased instrumendid, kohaldub EMIR teile sõltumata sellest, kas olete finantsasutus või tavaline ettevõte. Määrus on sihilikult laiahaardeline. Pärast 2008. aasta finantskriisi leppisid G20 regulaatorid kokku, et tuletisinstrumentide turud vajavad palju suuremat läbipaistvust. EMIR oli EL-i vastus sellele kohustusele. Mis on EMIR ja mida see nõuab EL võttis EMIR-i vastu 2012. aastal, et suurendada Euroopa tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ja vähendada süsteemset riski. 2008. aasta finantskriis paljastas tuletisinstrumentide turgude tõsised nõrkused. Tehinguid oli raske jälgida ja regulaatoritel puudus ülevaade sellest, kes kellele mida võlgneb. Kui suured asutused hakkasid kokku kukkuma, ei olnud kellelgi selget pilti sellest, kui tihedalt riskid tegelikult

Mis on RapidLEI? 2918 aastal Ubisecure poolt asutatud RapidLEI on maailma suurim GLEIF-i akrediteeritud LEI-väljastaja. RapidLEI väljastab LEI koode rohkem kui 150 jurisdiktsioonis üle maailma. RapidLEI teenindab panku, KYB-lahendusi, usaldusteenuse pakkujaid ja finantstehnoloogia platvorme üle kogu maailma. Kokku haldab oma LEI-koode RapidLEI kaudu üle 450 000 kliendi, sealhulgas BNP Paribas, Tesla ja FedEx. Mis on eelistatud partner? RapidLEI süsteemis on kümneid registreerimisagente üle kogu maailma. Preferred Partner staatusega registreerimisagente on kokku neli, kelle hulka kuulub alates 2026. aasta maist ka LEI System OÜ. Eelistatud partneri staatus tähendab, et RapidLEI on LEI Systemi usaldusväärsuse, nõuetele vastavuse ja teenuse kvaliteedi hinnanud nii kõrgeks, et on otsustanud meid eraldi esile tõsta. See toob kaasa kõrgema nähtavuse RapidLEI partnerdirektooriumis ja tihedama koostöötoe. Tegemist on tunnustusega, mille annab maailma suurim LEI-väljastaja. Mida see tähendab LEI System klientidele? LEI System on spetsialiseerunud LEI-koodi registreerimisele ja haldamisele

Välismaksed on tuginenud aastakümneid tagasi loodud andmevormingutele. Digitaalne rahandus on sellest ajast peale muutunud ülemaailmse kaubanduse selgrooks, kuid sõnumivahetuse standardid on jäänud hätta sammu pidamisega. See muutus 2025. aasta novembris, kui lõppes SWIFT-i kooseksisteerimise periood ja ISO 20022 muutus ainsaks välismaksete sõnumite standardiks. See muutus on suurem kui lihtsalt tehniline uuendus. Uus vorming toob kaasa kasvava nõudluse struktureeritud, masinloetavate üksuse identiteediandmete järele ning LEI-koodil on selles pildis selge roll. Mis on ISO 20022? ISO 20022 on rahvusvaheline finantssõnumite standard. See asendab vanemad vormingud, nagu SWIFT MT sõnumid, mida pangad kasutasid aastakümneid. Erinevus ulatub tehnilisest küljest kaugemale. Iga makse kannab nüüd palju rohkem struktureeritud andmeid, sealhulgas täpset teavet maksja ja saaja kohta, viitenumbreid ning välju, mis on olulised regulatiivse vastavuse tagamiseks. SWIFT alustas üleminekut 2023. aasta märtsis kooseksisteerimise perioodiga. Sel ajal aktsepteeriti nii vanu kui ka uusi sõnumivorminguid. See periood lõppes

EL-i krüptovaraturu määrus, tuntud kui MiCA (määrus EL 2023/1114), on maailma esimene terviklik õigusraamistik krüptovaraturu jaoks. See muutis reegleid kõigi jaoks, kes tegutsevad Euroopa krüptosektoris. Ühel selle vähem arutatud nõuetest pole mingit pistmist plokiahela tehnoloogiaga. See puudutab seda, kuidas ettevõte oma identiteeti tõendab. Siinkohal tulebki mängu LEI-kood. Mis on MiCA ja keda see puudutab? Euroopa Parlament võttis MiCA vastu 2023. aasta aprillis ja see jõustus 2023. aasta juunis. See rakendub kahes etapis. Esimene etapp, mis jõustus 30. juunil 2024, hõlmas varapõhiseid tokeneid (ART) ja e-raha tokeneid (EMT). Teine etapp, mis jõustub 30. detsembril 2024, laiendab raamistikku kõigile krüptovarateenuse osutajatele (CASP). CASP (krüptovarateenuse osutaja) on mis tahes juriidiline isik, kes osutab professionaalselt reguleeritud krüptovarateenuseid. See hõlmab vahetusplatvorme, haldusteenuse pakkujaid, maaklereid, kauplemisplatvorme ja portfellihaldureid. Ühes EL-i liikmesriigis tegevusloa saanud CASP saab passisüsteemi õiguse tegutseda kõigis 27 liikmesriigis. MiCA asendas riiklike virtuaalvararežiimide lapiteki,

Mis on KYB? KYB ehk „Tunne oma äriklienti“ (Know Your Business) on protsess, mille käigus kontrollitakse äripartnerite, tarnijate ja klientide identiteeti, omandistruktuuri ja õiguslikku staatust – nii enne ärisuhte alustamist kui ka selle ajal. KYB arenes välja laiemast KYC (Tunne oma klienti) raamistikust. KYC hõlmab kliendi hoolsusmeetmeid üldiselt, kehtides nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele. KYB on spetsiifilisem: see keskendub konkreetselt juriidilistele isikutele. Põhiküsimus ei ole ainult selles, kes on üksikisik, vaid milline on ettevõte tegelikult, kes on selle omanik ja kes tegutseb selle nimel. KYB tekkis vastusena selgele regulatiivsele lüngale. Aastakümneid kontrolliti üksikisikute identiteeti rangelt, samas kui ettevõtted tegutsesid palju leebemate nõuete alusel. Selle tulemusena muutusid juriidilised isikud vahendiks rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu finantskuritegevuse varjamisel. Euroopas täitsid regulaatorid selle lünga 2017. aastal neljanda rahapesuvastase direktiiviga (AMLD4). Ameerika Ühendriikides kehtestas FinCEN KYB reeglid 2016. aastal kliendi hoolsusmeetmete nõuete kaudu.

Miks on äriidentiteet tehisintellekti jaoks oluline Tehisintellekt muudab seda, kuidas ettevõtted andmeid töötlevad, riske hindavad ja otsuseid langetavad. Finantsasutused kasutavad tehisintellekti pettuste tuvastamiseks, krediidiriski hindamiseks ja vastaspoole isiku tuvastamiseks. Erinevates tööstusharudes toetuvad automatiseeritud süsteemid üha enam tehisintellektile, et kontrollida tarnijaid, partnereid ja kliente enne lepingute sõlmimist või tehingute tegemist. Kõigil neil juhtudel on üks ühine nõue: tehisintellektisüsteem vajab täpset ja kinnitatud teavet selle kohta, kellega ta tegemist teeb. Just siin muutub LEI-kood asendamatuks. Mida tehisintellekt äriandmetelt tegelikult vajab? Tehisintellekt on täpselt nii hea, kui on andmed, millele see tugineb. See põhimõte kehtib eriti äriidentiteedi andmete puhul. Võtame lihtsa näite: „Volkswagen AG“, „Volkswagen Aktiengesellschaft“ ja „VW Group“ viitavad kõik samale ettevõttele. Masina jaoks näivad need aga kolme täiesti eraldiseisva üksusena. Lisaks eksisteerib see väljakutse kõigil suurematel turgudel. Jaapanis ei kattu kanji-märgid ja romaniseeritud ettevõttenimed automaatselt. Indias on mõistetel „Private Limited“ ja

Mis on DORA? Digitaalse tegevuskerksuse määrus – tuntud kui DORA – on määrus (EL) 2022/2554, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu 14. detsembril 2022. EL avaldas selle Euroopa Liidu Teatajas 27. detsembril 2022. See jõustus 16. jaanuaril 2023 ja muutus täielikult kohaldatavaks 17. jaanuaril 2025. DORA täidab konkreetse lünga EL-i finantsregulatsioonis. Enne DORA-t maandasid finantsasutused tegevusriski peamiselt kapitali eraldamisega. See lähenemisviis ei katnud aga piisavalt IKT-ga seotud häireid, mis võivad ühise tehnoloogiapakkuja tõrke korral mõjutada paljusid asutusi korraga. Seetõttu kehtestab DORA kogu EL-is ühtse raamistiku IKT-riskide juhtimiseks, intsidentidest teatamiseks, tegevuskerksuse testimiseks ja kolmandatest isikutest tehnoloogiateenuse osutajate järelevalveks. Kes peavad DORA nõudeid täitma? DORA kehtib kahele peamisele organisatsioonide rühmale, kes on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenustega finantssektoris. Esimene rühm on finantsüksused. Nende hulka kuuluvad krediidiasutused, makseasutused, e-raha asutused, investeerimisühingud, kindlustus- ja edasikindlustusandjad, krüptovarateenuse osutajad, väärtpaberite keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled ja

LEI ei piirdu enam ainult finantsasutustega LEI kood ei ole enam ammu ainult finantsasutuste teema. Viimase kümnendi jooksul on selle roll oluliselt laienenud ning täna kasutatakse LEI-d paljudes erinevates sektorites ja riikides. Paljud ettevõtted eeldavad endiselt, et LEI puudutab ainult panku või suuri finantsasutusi. Tegelikult ei vasta see enam ammu tõele. LEI vajadus tekib eelkõige siis, kui ettevõte hakkab tegutsema keskkondades, kus finantssüsteemid, regulaatorid või partnerid vajavad ühtset ja usaldusväärset identifikaatorit. 2026. aastaks on LEI kujunenud osaks globaalsest finantsinfrastruktuurist. Mõnes riigis on see juba sügavalt regulatsioonidesse integreeritud, teistes kasvab selle kasutus kiiresti koos digitaliseerimise ja läbipaistvuse nõuetega. Seetõttu ei sõltu LEI vajadus enam ettevõtte suurusest või sektorist, vaid sellest, milliseid tegevusi ettevõte teeb. Mis on LEI-kood? Legal Entity Identifier (LEI) on 20-kohaline tähtnumbriline kood, mis tuvastab unikaalselt finantstehingutes osalevad juriidilised isikud. Praktikas ühendab see ettevõtte kontrollitud viiteandmetega, sealhulgas selle ametliku

FATF-i „Travel Rule“ (soovitus 16) nõuab finantsasutustelt teatud tehingute puhul teabe lisamist saatja ja saaja kohta. Käesolev artikkel selgitab, mida see reegel praktikas tähendab, miks võib FATF-i „Travel Rule“ täitmine olla keeruline ja kuidas struktureeritud identifikaatorid, nagu LEI, aitavad seda väljakutset lahendada. Mis on FATF-i „Travel Rule“? FATF-i „Travel Rule“ on globaalne standard (soovitus 16), mis nõuab finantsasutustelt, et teatud finantstehingute puhul, eriti piiriüleste maksete korral, lisataks kontrollitud teave nii makse algataja kui ka saaja kohta. Selle eesmärk on muuta tehingud läbipaistvamaks ja paremini jälgitavaks ning vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Mis on FATF ja kust on „Travel Rule“ pärit? Financial Action Task Force (FATF) on 1989. aastal G7 riikide poolt loodud rahvusvaheline organisatsioon. Selle eesmärk on töötada välja ülemaailmsed standardid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks. FATF ei kehtesta seadusi otse. Selle asemel annab ta välja soovitusi, mille riigid